Temperatuurierinevuse mõju taimede kasvule on kahekordne

Temperatuurierinevuse mõju taimede kasvule on kahekordne: mõõdukas ööpäevane temperatuurivahemik (tavaliselt 8-10°C) soodustab taimede kasvu ja parandab kvaliteeti; ülemäärased temperatuurierinevused või äärmuslikud muutused võivad aga kasvu pärssida või isegi kahjustusi põhjustada. See efekt tuleneb fotosünteesi ja hingamise vahelisest tasakaalust ning varieerub sõltuvalt taime tüübist ja kasvufaasist.

Mõõduka temperatuuri erinevuse eelised: Mõõdukas ööpäevane temperatuurivahemik soodustab märkimisväärselt taimede kasvu ja parandab kvaliteeti, optimeerides fotosünteesi ja hingamist:

1. Soodustab orgaanilise aine kogunemist:
Päevased kõrgemad temperatuurid soodustavad fotosünteesi, sünteesides rohkem orgaanilist ainet; madalam öine temperatuur pärsib hingamist, vähendades tarbimist ja suurendades seega netoakumulatsiooni, toetades kasvu ja õitsemist.

2. Parandab toote kvaliteeti:
Suure temperatuurierinevusega piirkondades (nt viinamarja- ja õunakasvatuspiirkonnad) on puuviljades kõrgem suhkrusisaldus ja lilled on dekoratiivsemad. 2.5

Kasvutsükli reguleerimine:
Mõjutab seemnete idanemist, õienuppude eristumist ning õitsemist ja vilja kandmist.

Ülemääraste temperatuurierinevuste negatiivsed mõjud: kui temperatuuride erinevus ületab taime taluvusvahemiku, võib see põhjustada kasvu pärssimist või füsioloogilisi kahjustusi.

1. Aeglustatud või seiskunud kasv:
Liiga madal öine temperatuur võib põhjustada taimede poolune oleku, mille tagajärjeks on uute võrsete arengu hilinemine ning okste ja varte värvimuutus.

Raku- ja ainevahetuskahjustused:
Äärmuslikud temperatuurikõikumised häirivad ensüümide aktiivsust, häirivad ainevahetuse tasakaalu ja põhjustavad külmakahjustusi või kõrge temperatuuriga stressi, mis mõjutab vee ja toitainete omastamist.

2. Suurenenud risk:
Äkilised temperatuurimuutused võivad äkiliste keskkonnamuutuste korral kergesti põhjustada seenhaigusi või füüsilisi kahjustusi, näiteks sukulentidel lehemädanikuni.

Suurte temperatuuride erinevustega keskkondades saab kasutada järgmisi taimekasvuregulaatoreid, et aidata taimedel paremini keskkonnamuutustega kohaneda ning parandada saagikust ja kvaliteeti:

Giberelliinhape (GA3):
GA3 on laia toimespektriga taimekasvuregulaator, mis soodustab taimerakkude pikenemist, suurendab taime kõrgust ja lehtede suurust. GA3 võib katkestada ka seemnete, mugulate ja risoomide puhkeaja, soodustades nende idanemist. Lisaks võib GA3 stimuleerida puuviljade kasvu, suurendada viljade moodustumist või moodustada seemneteta vilju. Suurte temperatuurierinevuste tingimustes võib giberelliinhape aidata taimedel fotosünteesi paremini läbi viia, suurendades saagikust.

Paklobutrasool:
Paklobutrasool (PP333) on taimekasvu aeglustav aine, mis pärsib peamiselt uute võrsete kasvu, pärssides giberelliini sünteesi. See kontrollib võrsete kasvu, soodustab õitsemist, suurendab viljade moodustumist ja parandab viljade kvaliteeti. Keskkondades, kus on suured temperatuurikõikumised, võib paklobutrasool reguleerida taimede kasvu, muutes taimed tugevamaks ja suurendades nende vastupidavust stressile ja haigustele.

Brassinoliid:
Brassinoliid (BR) on looduslik taimekasvuregulaator, mis soodustab rakkude jagunemist ja pikenemist, suurendades taimede vastupidavust stressile. Suurte temperatuurikõikumiste tingimustes aitab Brassinolide taimedel keskkonnamuutustega paremini kohaneda, parandades saagikust ja kvaliteeti.